14 märts 2018

Etteütlus 2018

Jeerum, mu käed värisevad siiani. Ma ei ole pärast koolipingist lahkumist enam ühtegi etteütlust oma elus kirjutanud. Pole olnud ka võimalust, kord on töö, kord väikelaps, kord kiired argitoimetused. Seekord olid aga võimalused loodud, nii et oleks olnud patt mitte osaleda. 
Aga see OLI jube. Ma ei saa siiani enda sisse tagasi :) Kahjuks ei kopeerinud ma enda susserdatud teksti, huvitav, kas seda saab kuidagi veel näha ka....

4 kommentaari:

  1. Mis number tuli?:) Mulle tundus eelmisest lihtsam, ka isiklik resultaat oli rõõmustavam:)

    VastaKustuta
  2. Ma kahjuks ei salvestanud endale oma kirjutist (või kuis sa tead oma tulemust?), aga kaks viga tuvastasin kindlalt. Üks oli nii napakas, et sure või häbi pärast ära (ma kuulsin enda jaoks esimeses lauses sellise tähenduse, et tundus õige kirjutada "käia", kuigi muidu selles osas nagu naljalt ei eksi hrl). Aga no teine oli mul "Jannsen-Jakobson", mõte komast nende meeste vahel ei sümpatiseerinud mulle😀😀😀

    VastaKustuta
  3. Ma pole kuskil vihjanud, et tean su pisikesi saladusi!:P
    J-J oli minul ka ja siis veel see neetud "bohu":D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Haa-haa, ja mina pole öelnud, et sa just minu vigade arvu teaksid, vaid just nimelt su enda oma :P
      Aga see "tohuvabohu", nagu ma aru saan, on paljudel pinnuks olnud. Mul on isegi siinkohal olemas oma isiklik ja absoluutselt meelevaldne teooria seoses teatud põlvkonna ja vene keelega :)

      Kustuta