06 märts 2018

"Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust" Fredrik Backman


Mu jumal, kui hea raamat. Ma pole eladeski midagi nii head lugenud. Kui üldse kunagi. Esmalt hoidsin end tagasi ja lubasin vaid väikestes doosides manustada, täna aga lõin käega ja lasin rihma lõdvaks. Saagu siis läbi, kui peab saama, mis parata. Silmad on paistes ja punased, sest armu ma neil ei andnud :)

Ütlen kohe ära, et sama autori "Mees nimega Ovest" kordades parem (kuigi mulle meeldis see ka), aga võib-olla nõks keerulisem. Vajab süvenemist ja jälgimist enam, ent on seda kuhjaga väärt. Backman on taaskord suutnud luua mitmekülgse ja värvika tegelastegalerii. Loomulikult on võimatu mitte kiinduda peaaegu kaheksa-aastasesse peategelasse Elsasse, kelle silmade läbi lugu edasi antakse. Elsa on siiski piisavalt "isemoodi" laps - kelle teadmised pärinevad valdavalt Vikipeediast ja Harry Potteritest -, et päris lasteraamatu-tunnet ei tekkinud, kuigi tabasin end nii mõnelgi korral mõttelt, et mina, kes ma lasteraamatute osas olen äärmiselt pirts olnud, oleksin sellise raamatu üle küll lapsena rõõmustanud. (Nüüd aga juhtus sedasi, et pidin nende "Kullimaja Martade" ja "Kivide ja leivaga" üles kasvama, mõni ime, et ma olen väheke metsapoole :D)

Eelkõige meeldis mulle siinne vimkalik huumor, mängleva kergusega õhku visatud metafoorid. Jooksid ladusalt, ei mingit piinlikku punnitamist. No ja muidugi olid minu erilised lemmikud (üllatus-üllatus) vanduv taksojuht Alf, kelle napisõnalisi vastuseid võis tema liigutustele häälekalt reageeriva nahktagi nagina järgi juba ette aimata ja siis uskumatult eluterve mõtlemise ja vänge sõnavaraga vanaema. Vanaemaga oli muidugi see jama, et õigekiri lonkas tal mõlemat jalga... Vastupidiselt Elsale, kes kandis endaga taskus kaasas punast pliiatsit, millega vajadusel avalikes kohtades parandusi teha (enamjaolt oli tegemist sidekriipsudega, ma niisama möödaminnes mainin). 

"Vanaema istub voodiserval, selg ukse poole, räägib telefoniga ega näe teda, Elsa saab aru, et ta räägib oma advokaadiga, sest vanaema seletab talle, millist õlut ta tahab, kui advokaat järgmine kord haiglasse tuleb. Elsa teab, et advokaat smugeldab õlle palatisse suurtes teatmeteostes, mida vanaema oma jutu järgi vajab "teadustööks", aga nende sisse on uuristatud õllepudelite pesad."

Omette teema oli, kuidas ühes väikeses kortermajas, kus kõik kõigist kõike teavad, saab üks väike tüdruk hakkama vorsa varjamisega. Kes on vorss, see on juba pikem jutt ja jääb hetkel rääkimata.

Mul on siiski tunne, et normaalse raamatumaitsega lapsed võiksid seda ka lugeda... Tegelikult on siin väga huvitavalt ja kergelt varjatult lahti kirjutatud paljud levinud selleealiste murekohad (lähedase pereliikme surm, lahutus, kasuvanem, uue lapse sünd, või siis lihtsalt kõik need ekstsentrilised täiskasvanud, kelle kiiksudega peab üks peaaegu-kaheksane kohanema, mõelge ise, teil oli ka lapsena raudselt mõni topakas naaber, kellega emotsionaalselt i g a  j u m a l a  p ä e v piike murda!). Neid lahenduskäike on ka täiskasvanul ääretult põnev lugeda ja analüüsida. Lapse poolt vaadatuna on siin mängu toodud vana hea muinasjutumaailm muide. Taas üks teema, millega mul on keerulised suhted ja leige huvi :) Kuid Backman oli ilmselt minusuguste peale mõelnud ja neid muinasjutulike lõike väga täpselt timminud. Need ei veninud mu jaoks kordagi liiga pikaks, enamasti polnud ka igavad. Ja lõppeks, olid need maailmad ja tegelased üsnagi elust enesest, nii et mõnus oli jälgi ajada.
Lihtsalt üks stiilinäide jõulukuuskedest:

"Miamases on kuused mõtlevad  elusolendid, kellel on okaspuude kohta ebatervelt suur huvi sisekujunduse vastu. Nad ei ela metsas, vaid Miamase lõunapoolsetes linnaosades, mis on viimasel ajal trendikaks muutunud, töötavad enamasti reklaamibüroos ja kannavad toas salli. Ja üks kord aastas, kohe pärast esimese lume tulekut, kogunevad kõik kuused lossi juurde suurele väljakule ja selgitavad konkursiga välja, kes millisesse majja jõuludeks seisma läheb. Kuused valivad maju, mitte vastupidi, ja järjekord selgitatakse välja tantsuvõistluse abil. Vanasti pidasid nad revolvriduelli, aga kuused on nii kehvad laskurid, et see võtti liiga kaua aega. Nüüd tantsivad nad kuusetantsu, mis näeb natuke omapärane välja, sest kuuskedel ei ole jalgu. Nii et kui mõni mittekuusk tahab matkida tantsivat kuuske, tantsib ta jalad koos. See on praktiline näiteks diskoteegis, kus tantsupõrandal on vähe ruumi."

Kaks mõtet veel, siis ma lõpetan. Ausalt.
Rootsi ühiskond on ikka hullult haige vist. Põhimõtteliselt, kuigi need antud raamatus on absoluutselt kõrvalteemad, on siin õhus täpselt samad probleemid, mis viimati loetud Knausgaardi "Minu võitluses" - ikka need trepikojad, kodukorrasildid (te ei kujuta ettegi kui peen teadus see on!), lapsevankrite hoidmine, pesumasinad-kuivatid, korteriühistud jne. Juhuse tahtel on mul ka praegu järge ootamas "Minu võitlus 3", seega ma anun juba mõttes, et pliiiiis, Karl Ove, lahka seekord mingeid muid jamasid.

Teine mõte oli, et... Kairi, kui sa veel lugenud ei ole seda, siis ma peaagu et põlvili palun, et seda teeksid, sest see on nii sinulik (kümnepallisüsteemis 12). Mitte ainult seepärast, et neil lehekülgedel elab oma tagasihoidlikku elu üks võrratu vorss (ta meeldib sulle hullult, ma tean!), aga no üleüldse. Ma arvan, et sulle meeldib see vanaema ikka ka. Minul igatahes on nüüd küll olemas iidol-vanaema, kelle moodi ma kavatsen olla. Mõne aja pärast.

Tegelikult ma saan aru küll, et neid nalju ja raamatu tuuma ei ole siin võimalik mõne väikese katkendiga edasi anda - see on selleks liiga hea.

11 kommentaari:

  1. Mul on tunne, et ma tahan seda raamatut lugeda... ja võib-olla ka oma lastele ette lugeda. Need jõulukuused, tõepoolest...! Meenutab natuke Osteri "Muinasjuttu pisiasjadega", tahan teada, kas ülejäänud raamat ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga eelnevalt proovi ikka enda peal järgi, et kas ikka sobib Sinu lastele ;)
      Osterit lugenud ei ole, seega ei tea ka võrrelda...

      Kustuta
  2. Läks lugemislisti, aitäh!!!!!

    VastaKustuta
  3. mulle see küll kuskilt otsast lasteraamatuna ei tundunud. (mitte et lapsed peaks lugema ainult lasteraamatuid, vt ka "kivid ja leib":))
    Elsa oli väga mõtlemapanev tegelane mu jaoks. Kas sa kirjutasid meelega, et temasse "on võimatu kiinduda" või on see typo ja mõtlesid täpselt vastupidi? sest tõesti, nii ebasümpaatne ja samas nii mõistetav peategelane. ma äkki sain alles seda raamatut lugedes päriselt aru, kui ärritav ma ise lapsena olla võisin vahel. parimate kavatsustega. (vt ka: punase pliiatsi kaasaskandmine.)
    Ja ma ei saa aru, miks selle raamatu pealkiri peab eesti keeles nii kohmakas olema. Mina lugesin inglise keeles ja isegi siis olin segaduses, teda on välja antud kahe pealkirja all: "My Grandmother Asked Me to Tell You She's Sorry" ja "My Grandmother Sends Her Regards and Apologises". mumst see viimane on nii palju parem pluss ka täpsem tõlge originaalist ("Min mormor hälsar och säger förlåt").
    igatahes suurepärane raamat ja soovitan ka kõigile väga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tubli, Kitty, tõepoolest minu eufoorilise trükkimise näpukas (vanainime sai nüüd ühtlasi ka teada, mida typo tähendab, jee!) :) Tegelikult Elsa mulle hullult meeldis, just sellepärast, et kui me päris elus selliseid tüüpe ja nende käitumist kõrvalt näeme, siis on see kohutavalt ärritav ja mõistetamatu, aga siin juhatatakse lugeja samm-sammult mõistmiseni. Lisaks muidugi see "isemoodi" olemine, et kas lihtsalt isemoodi või on siin taga mõni tänapäeva levinud käitumishäiretest/sündroomidest peidus, ei tea.

      Kusjuures ma olin ise ka oma juttu lõpetatdes veidi üllatunud, et ma nii palju sellest kui lasteraamatust kirjutasin. See ei ole tõepoolest lasteraamat, ma igaks juhuks kordan :) Samas... kui mõned suitsetamise- ja alkoholiteemad lahti seletada, siis muud lastele sobimatut siin nagu väga ei olnud. Isegi ühe majaelaniku armukeseteema käsitleti nii sujuvalt, et...Ja lastele sobivalt oli ka üks mobiililt sihilikult saadetud "valesõnum" raamatu lõpus ausalt üles tunnistatud.

      Kustuta
    2. Kui tohib, siis ma seletan, miks tõlke pealkirjaks ei saanud "Vanaema tervitab ja palub vabandust". Peamiselt sellepärast, et Elsa peab seda lauset ütlema pärast vanaema surma, ja ma ei tahtnud, et see kõlaks nagu "tervisi teisest ilmast", sest nii ei ole see ju mõeldud. Eesti keeles tundub mulle haua tagant tervitamine õõvastavam kui rootsi keeles. Võib-olla on see lihtsalt mu isiklik kiiks, lapepõlve kultusfilmi kustumatu jälg. Sel juhul palun vabandust. :)

      Kustuta
    3. Oi, suur aitäh selgituse eest! kahtlustan, et see küsimus oleks mind muidu väga pikaks ajaks vaevama jäänud, nii et väga tore oli vastus saada.

      mind ennast see teisest ilmast tervitamine sugugi ei häiriks (ega jätnud õõvastavat muljet ka ingliskeelse "sends her regards and apologises" põhjal, st ma ei jäänud nende ajavormide üle kordagi juurdlema). aga nende erinevate pealkirjavariantide järgi tundub, et see küsimus on mujalgi kerkinud, nii et täitsa arvestatav põhjendus.

      Kustuta
  4. Ma jagan su vaimustust, minu jaoks oli ka tegemist eelmise aasta parima raamatuga. Tahaks kohe kõigile selle raamatu kinkida:) Vorss on suurepärane, vanaema samuti. Ja üldse on Backman vist geenius. Ma lugesin "Britt-Marie oli siin" raamatut ka temalt kohe otsa, ja pean ütlema, et see meeldis mulle ka tohutult. Peategelaseks seesama Elsa-raamatust tuttav Britt-Marie, kellest saab kogemata kombel treener kolkalinnakeses. Hästi ilus lugu jällegi. Nii hea meel on mul, et see raamat sinuni jõudis!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Su rõõm on nii armas, Ingrid!
      Kusjuures naljakas, et ma just mõtlesin ka, et kui teiste tegelaste lõpuseis oli kuidagi paigas ja selge, siis B-M helge ärasõit oli kuidagi...liiga üldine, et midagi jäi puudu või õhku. Aga siis on selge, et autoril oli juba uus edasiminek sihikul :)
      Sa oled siis seda ingl. keeles lugenud, jah?

      Kustuta
  5. Ingise keeles jah. Ju ta varsti ikka tõlgitakse ka. Praegu on juba uus Backman käsil mul, "Bear town". Vaatame, kuidas edasi läheb:)

    VastaKustuta
  6. Ma ei saa kahjuks vaimustust jagada. Kuigi lugesin küll lõpuni, jäi ikkagi mulje kui lasteraamatust.

    VastaKustuta