18 märts 2018

Viiskümmend musta varjundit, ehk blondid hetked

Elan üsna telereklaamivaba elu ausalt öeldes. Ühel päeval kuidagi siiski juhtus, et nägin reklaamitavat pealkirjas mainitud filmi. Raamatutriloogiast suutsin omal ajal läbi lugeda esimese osa, filmi(de)ni pole seni jõudnudki, otsustasin siis filmile võimaluse anda. Kuna tegemist oli võrdlemisi hilise  kellaajaga, lisaks oleks pidanud siis ka filmi pikitud ohtratele reklaamipausidele kaasa elama, leidsin, et mõistlik oleks mõni muu õhtu kordusTVst vaadata.

Ma panin eile siis kõik, mis toredaks filmiõhtuks vajalik, kenasti valmis ja istusin nina vastu lina.
Kuidagi nagu labane tundus.
Esimene mustanahaline näitleja.
Teine neegergi ilmus ekraanile.
Kolmaski...
Väga kahtlane huumor...


Siis ma hammustasin läbi :) Pagan, nii juhtub, kui neid varjundeid nii palju on ja pealkirjad raamatutel/filmidel sarnased. Nii haledat paroodiat ma muidugi ei viitsinud vaatama jääda ja võisin vaid rõõmustada, et õigel õhtul ligi tikkuva unega võideldes teleri ees ei istunud :)

2 kommentaari:

  1. Naeran siin nii kóva häälega, et laps ärkas teises toas üles. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Teise erootiliskinematograafilise ebaõnne üle ei ole ilus naerda :P

      Kustuta