21 aprill 2018

Vares kinnisvaraarendajana

Kakk ei tule vist ka tänavu terrassi kohale männi otsa tagasi. Tema otsus.
Ent ega asjata ei öelda, et loodus tühja kohta ei salli - täna hommikul ärkasin sootuks teistsuguste häälte peale. Esiotsa kõlas nagu keegi koputaks välisuksele, kõrvu teritades oli viimaks siiski aru saada, et nõudlikult lärmakas ja ühtlane toksimine tuleb keramaja katuselt, nii paljukest kui seda üldse on ümaral vormil. Kestis see kahtlaselt kaua, kauem kui mõne uudishimuliku linnukese jalutusretk võiks kesta. Tegevus oli tavatult vilgas, millest võis välja lugeda, et aktiivseid tegelasi on rohkem kui üks. 
Kevadel pannakse ikka leibu ühte kappi, ent on´s neid siis just sellise kolinaga ja plekist kattematerjali alla tarvis panna?!
Kui mööda keramaja külgi hakkas, ilmselt tänu tänastele tormituultele, pudenema oksaraokesi, oli selge, et käib tõsine kinnisvaraarendus. Meie valjuhäälne jutukõmin ja raske samm peletasid ehitusmeistrid küll viivuks närviliselt lendu, kuid hetke pärast trügisid nad juba tagasi. Mõne haruldase või eriliselt kauni linnuliigi asemel oli tegemist kõige lihtlabasemate varestega. Kuni ma teise korruse akna all sõjakalt kätega vehkides seisin, hoidsid nad siiski viisakasse kaugusse. Või peletas neid pigem paljas valge naine? Saab näha, kas ma ka homme varahommikul pean seal võimlema. 




Igaks juhuks täpsustan, et video on illustratiivne ega ole seotud eelpool mainitet konkreetse kinnisvaraarendajaga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar