25 mai 2018

"Minu Hiiumaa aed" Kristiina Hellström



Kirjutamine näikse Hiiumaal õige populaarseks muutunud, eriti siin meiepoolses maanurgas :) 

Sarve poolsaarel (ja jumala pärast, mitte segamini ajada Sõrvega - me oleme ikka Hiiumaal, eks ole) on üks vahva aed ja aiapidaja, kes on oma aialoo, ühes saba ja sarvedega, ka kirja pannud. Alates ideedest ja visandamistest, kuni tänase seisuni. Tervelt kaks aastakümmet. Mulle, leigevõitu aednikule, on palsamiks hingele, et ka temal on on oma ebaõnnestumised ja puussepanekud. Eks palju tulebki katse-eksitusmeetodil oma aias paika saada. Loopealsed on veel muidugi omaette teema, ent samas... iga pinnas ja maanurk on kindlasti isemoodi ja oma iseloomuga, seega on see raamat heaks näiteks, et ei maksa heituda, et sinu maalapp ei asu viljakal pinnasel - tal on jälle teised eelised. 

See on hea ja ilus raamat (lugemismaniakkidele lisamärkuseks!), kuid selle lugemiseks peab ilmselt mingi eeltingimus olema täidetud, no et sa kas oled aiandusfanatt, loopealsete kirglik austaja, sarvekas vms. See ei ole juturaamat ja kui sul eelpool nimetet teemadega ei haagi, siis võib-olla ei ole see raamat sinule. 
Piltide eest tahaksin veel eraldi kiita. Pilte on palju, need on korralikud ja neist on minusugusele ohmu-tohmule kõrvasti abi. Nii mõnigi seni tuvastamata taim sai lõppeks nime :)
Üleüldse on mul rõõm, et keegi kiidab ja ülistab meie oma maad, muidu on ikka nii, et küll mujal on ilus ja tore, rohi rohelisem ja kõik kasvab häste. 

Metssead said aga jälle tähelepanu. Ka "Minu Hiiumaa" kaante vahele poetasin nad. Kahjuks. 



Igatahes olen mina olnud eeskujulik pioneer - raamat sai just sobilikult loetud enne homset väikest Sarve matka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar