27 mai 2018

Sarve paradiis

 Sarvele on alati niisamagi mõnus korraks põigata, mõnikord jalgrattal, mõnikord Urril, mõnikord autogagi. Seekord veidi organiseeritum jalgsimatk looduskaitsekuu raames, mida Keskkonnaamet traditsiooniliselt maikuus korraldab. 

Sarve loopealsed olid mõne aja eest võrdlemisi läbimatud padrikud, kõik kinni kasvanud. Loomulikult oli ebameeldiv näha masinaid  müttamas, ent selle maastiku puhul pühitses eesmärk abinõu. Saan aru, et mõnes teises Hiiumaa piirkonnas see alvarite taastamine nii valutult ei läinud ja kohalike vastuseis (või mõistmatus?) oli suurem. Mäletan sotsiaalmeedias neid sõnasõdu minagi.
Tegelikult on see vastasseis mõistetav. Vanem põlvkond mäletab ja meenutab, et need loopealsed olidki lagedad, vaated avatud, aga noorem põlvkond on näinud ju vaid seda aega ja "pilti", mil kõikjal juba tihe mets või võsa. Eks igaüks püüab kaitsta ja seista oma mälestuste ja tõdede eest :)

Nüüd, mil masinad oma töö teinud (kõikjal ei ole veel tööd valmis, kuid Sarvel enam-vähem), on siis lambad ja veised need, kel tuleb oma ülesannete kõrgusel seista. 


Kaardil on näha, et meie siin Soonlepas asume kahe küllaltki suure taastatud loopealsete piirkonna vahel. 




Ilmekad näited rannaalade pärandkultuurist


Ja need kollased võhumõõgad, mida leidub kõikjal, kuhu silm vaid ulatub - misjaoks neid veel kunstlikult oma peenras pidadagi :) Meie rannas on nendega siiski kitsas, kuigi hetkel on pilliroo piiril üks kahtlaselt sarnane isend küll iga hetk õienuppu avamas - pöidlad pihku :)


Sarve sadam, nagu paljud teisedki siinse otsa maaninad, on aga moodustunud üldse laiust. Sarve sadama ala võrdub seega Naistlaid.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar