30 juuni 2018

"Naine meie vahel" Greer Hendricks/ Sarah Pekkanen


Astusin turvalisest mugavustsoonist välja ja võtsin seekord lugemiseks midagi sellist, mida ma muidu naljalt ei loe. Korralik naistekas, seda ma ütlen, väikesed vimkad viskab ikka õnneks ka sisse. Paaril korral läks isegi põnevaks. 
Nõretavat romääänsi just ei ole, aga kõik see, millest õnnetud või kibestunud naised läbi aegade on armastanud lugeda, seda on lademes. Ilus ja äge ja edukas meesisend (no nagu ikka romaanides olema peab, eksju), aga kui kõik nüüd sellega piirduks, siis see olekski see päris tavaline lugu. Oh ei, nägusal ja rikkal mehel on ääretult s... iseloom (pardoon mu otsekohesus siinkohal) ja vot see teeb kogu krempli juba kordades huvitavamaks. Igavat elu võime ju niisamagi elada, selleks pole raamatuid vaja lugeda :)))) Tähendab, nüüd ma peaks neist naistest, keda otse loomulikult on kaante vahel mitu, ka veidi rääkima, aga seda ma hästi ei saa, sest siis te kukute mind kohe spoileri levitamises süüdistama.
Mulle meeldis idee kui selline, suuremalt jaolt kandis see ka kenasti, ent tunnistan, et see lõpus kuidagi kukkus ära. Ma saan kõigest aru, kuidas autorid seda asja ette kujutasid ja kui ägeda pirueti nad lõppu olid kavandanud, kuid see visati kuidagi rabedalt sinna. Jäi tunne, et tekstimaht sai ootamatult täis ja oli aeg otsad kokku köita ja siis heideti lugejale hambusse see varem hoolikalt välja mõeldud puänt. Aga see ei kandnud nii nagu loojad asja vaimusilmas nägid.
Samas, täiesti poogen lõppkokkuvõttes, lugeda oli ikkagi tore. Vahelduseks või nii. Hea kerge ka.

P.S. Viimasel korral ahastuses mööda linna raamatukogusid ringi joostes veenis mind üks raamatukogutädi veel üht (vist) võrdlemisi klassikalist romaani võtma, mingi Riley õdede teema, vist suisa sarjaga tegemist. Saab näha... Sügisel kavatsen jälle tuttavatesse rööbastesse tagasi astuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar