16 juuli 2018

182

Käisin üks õhtu külas. Ei julge väita, et just täpselt vana kooli visiit ja õhtusöök, aga ütleme siis, et selline teatavate skandinaavialike tunnustega külaskäik:) 
Maja ise viimse sentimeetrini klanitud, pererahvas välja timmitud outfitiga, sekundipealt uksemademel ootamas. Kõik need tervitusjoogid ja sinna juurde kuuluvad tšipsid (mis mind alati ka Taanis imestama panid, meil ju pigem õllelaua juurde kuuluvad ja ükski endast lugupidav inimene neid külalistele ei paku). Pererahva omavaheline suhtlus andis tunnistust ajaga paika loksunud suhtemustritest, heast huumorist ja teravamapoolsest sarkasmist. Kõik see, kuidas kombatakse sind, ja kuidas sina võid neid kombata. Paika pandud aeg külaliste tervitustoostiks ja samamoodi pererahva tervitustoostiks. Millal on söömine ja millal vestlus, millal jalutuskäik ja millal magusroog.
Ja kõik need vestlused teemadel, millal mindi ja millal tuldi, omavahelised arutelud, mis aastal koliti sinna ja mis aastal tänna. Millal mindi, oli paremini meeles. Päevapealt täpselt. Kui vaja, ka tund-tunnilt. Millal tuldi, veidi segasem, vajas teineteise mälule toetumist, leebelt ja uurivalt. Õhtu edendes ja kellaosutite liikudes muutus sõnavara piiratumaks, sekka lipsas veidi sagedamini võõraid keeli ja sõnu. Peamiselt rootsi, aga ka inglise keelt. 

Kas ma juba mainisin, et paari vanus kahepeale kokku on 182? Kusjuures nad on ühevanused. Ja elu on tänini kahel kontinendil? Mis ei tähenda ometigi ainult kahte elukohta, vaid suisa kolme. Ja kõigis neis orienteeruvad nad peensusteni hästi.


Proua Kulla viis mu mõttlele, et peaks Soonleppa ka panema proua Mae näolapi posti otsa. Vanuse ja kaalu osas olen veel veidi kahtleval seisukohal :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar