24 juuli 2018

Üle pea

Esimesel suvel ma ei osanud seda oodata. Maailmalõpp on käes, nii mulle tundus. Ühel päeval lõid lained üle pea kokku ja enam ei osanud olla. Mul oli kõrini kõigist saare inimestest, saare külalistest, kõigest sellest eksootilisest ja komplitseeritust. Kõik näisid nautivat ja chillivat, ainult mina piinlesin. 
Eelmisel suvel ma mõistsin, et see on muster. Nii ongi. Nii hakkabki olema. Kui ma suudan aegsasti piisavalt tihti käia mandril ja end välja lülitada, siis seda ei juhtu. Kui mitte, siis tulevad need emotsioonid taas. Löövad üle pea kokku ja panevad lähimat raudteed ja rongi otsima. Või lihtsalt tikke ja bensiini.
Tänavu juhtus nii, et suurele praamile ja suurde linna sain viimati kuu aega tagasi. Järgmine kord jäi mul vahele. Siis tuli küll üks kiire Vormsi ja Haapsalu väikese paadiga, aga ei mingit praami ega suurt linna. Ja siis tuli veel üks mandrikord, mis mul vahele jäi. Kokku kuu aega on pausi olnud. Ja ma teadsin, et sellele järgneb katastroof. Nüüd ma ju juba tean :) 
Ma vaatan kadakaid - ja tahaksin karjuda!
Vaatan turiste, õnnelikke inimesi - ja ma tahan karjuda!
Vaatan kõiki neid mandri-aktiviteete - ja tahan kisendada!
Kui hästi läheb, siis 27.07 saan korraks suurele maale. Kui ei lähe, siis ei saa. Aga ma juba värisen suurest vihast :D

Üleeile lülitasin teleri  sisse, ikka see Kadriorg 300. Kui mõni aasta tagasi lülitasin linnas olles teleri käima ja vaatasin Hiiumaast filmi, pisar silmas, siis nüüd panin pildikraani käima ja vaatasin Kadriorgu, pisar silmas, koju tahtsin. Kersna käis kõigis neis paikades, kuhu tahaksin isegi taas. Ja muidugi Poska lõpp oli kahetsusväärselt  vähe esindatud. Ja see kinnisvarareklaam, miks polnud seal mainitud, et "Litsegi" seal filmiti?! Ja see võrratu Vilde kirjadest raamat, mu täielik lemmik!

Oleks täna ja kohe olnud buss minemas, ma oleksin läinud. Päriseks. Ma tundsin täna hommikul, et ma vihkan seda saart, neid inimesi, neid jõujooni. Iga jumala suvi jõuab see tunne minuni kusagil juuli lõpus. Ma tean, et see tuleb, aga tõrjuda ei oska.
Ma armastan ja vihkan seda paika.
Ja taas on see aeg, mil ma luban, et järgmisel suvel ma põgenen siit:)

2 kommentaari:

  1. Nuvot - mina põgenen just 27.07. vihatud saarele. Isegi lõunale mõtlesime teie juurde tulla - need peedikotletid, mmmmm:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meil on jah üks jubielum Pärnumaal, aga vaja ka kiire pealinnasuts sellega ühendada. Alguses oli plaan teistpidi, aga nüüd tundub, et peab vist enne juubeldamist hoopis suurde linna põikama. Pead ikka kohvikutepäevani saarele jääma!

      Kustuta