26 september 2018

Korfu vol 2, mixed grill

Kreeklased, korfulased sealhulgas, on natuke nagu hiidlased. Nad ei ole üldse pahatahtlikud, aga neil on veres väikesed vimkad ja tüssamised. Mida nad ise ilmselgelt tüssamiseks ei nimetaks ever never. Esimesel hommikul hommikusööki otsima minnes vasardas peas, et jälgi leivakorvi (loe: saiakorvi), sest see on juba vanast ajast Kreekamaal teada asi. Sellesse tuleb suhtuda kui omamoodi jootrahasse, sest selle jätmine ei ole Kreekas just laialt levinud ja seks puhuks ongi leivakorvike, mis lauda tuuakse ja kenasti arvele lisatakse. Noh, enamasti on see 1-2 eurot, mis iseenesest ei tapa. Tõsi, paari nädala kohta kaks korda päevas väljas süües koguneb selgi moel mingi lisasumma. Peab mainima, et võrreldes varasemate kordadega on leivakorvi peale pressimine siiski leebemaks muutunud (või sõltub see piirkonnast, sest ega ma Korful varem käinud olnud). Oli kordi, mil seda ei toodudki, oli kordi, mil küsiti eelnevalt ja oli kordi, mil lihtsalt toodi see lauale. See selleks.

Hommikune tüssamine oli mingi kergem ja süütum, mingid hinnad ei klappinud. Aamen sellega. Õhtul läks aga põnevamaks ja seesamune õhtu tõigi meile traditsioonilise konkreetsele reisile omase "sõimusõna" (meenutan, et näiteks Balil sai selleks muna). Läksime uue kindluse vahetus läheduses ühte hea asukohaga suvalisse söögikohta, sisseviskaja - natuke neid Pariisi kelnereid meenutav uhke ja enesekindel vanemas eas herra tegi hea müügitöö - haakus kenasti meie souvlaki (vardas liha, vahele pikitud mõni muu köögivili) mõttega. Ja kui me korraks nina kirtsutasime, et ainult kaks sorti liha vardas, vuristas herr kelner meile sirinal-vurinal veel kõik lamb chopsid ja kotletid ja mis puha veel. Olgu siis nii, muidugi oleme nõus. Isekeskis küll mõtleme, et kuis sellele kahele lihasordile nüüd ühtäkki nii palju muud liitus, aga kuna koht oli võrdlemisi kliendivaene, siis mine sa tea, äkki saimegi naljakalt odava (oleme ikka lollid küll, ma tean) diili. 
Toidupilti pole, panen siis siia endast ühe, kus on kella ühene ärkamine kenasti näha:

Enda arvates nutikate seiklejatena panime arvet maksma asudes paika, et ega see hind nüüd nii heaks ka jäänud nagu alguses paistis, raudselt on 16eurine varras poole kallimaks muutunud, et ehk küllap meile mingi neli kümpi ette keevitatakse, ent esimese Korfu õhtu kohta oleks see ilmselgelt paras kooliraha. Noh, blondiinide värk. Loomulikult keerati kaks korda nii palju ette, peamiseks põhjuseks ikka ekstraordinaarne mixed grill, mis oli kuidagi souvlakist tekkinud. Millest saigi meie ülejäänud reisi peamine sõimusõna, sest olgu öeldud, et mixed grill on enamus menüüdes, tõsi küll, oluliselt odavamalt kui selles esimeses tavernas. Maitses küll hästi, ent olgem ausad, eestlased oskavad liha mahlasemalt ja pehmemalt töödelda. Ja seda kõike palju odavamalt. Aga kooliraha on ju tarvis :) Järgnevate päevade jooksul jäi nii mõnigi sisseviskaja meid pika näoga vaatama, kui tema ülistatud mixed grilli peale naerma purskusime. Olgu veel siinkohal mainitud, et mixed grilli ei tellinud me enam k u n a g i...

Paar sõna Korfu toitudest, rutates ajas ette. Toit on Korful üle mõistuse hea! Päriselt. Väljaarvatud ehk mixed grill ja souvlaki :)))))) Liha on palju ja erinevat, aga kuna seda serveeritakse enamasti minimaalse lisandiga, siis on soovitav juurde mõni salat tellida. Meie jäime pea kõigil kordadel truuks vanale heale kreeka salatile, selle hinnatase on 4-7 eurot. 
Liha kõrval on pea alati friikad, AGA! see on ka üks väheseid läänest üle võetud nilbusi. Aga liha, vaat seda on mitmesugust. 
Gyros on muidugi eestlastelegi tuttav. See püstisesse vardasse aetud ja ringi keerlev lihamass, kust lõigatakse välimisi ribasid. Mahlane ja mõnus, seda kindlasti. Seda saab nii praena, ent ka pita-leiva sisse muu kraamiga mähitult. Pita sisse mässitult ei olnud sinna aga suratud metsikus koguses ketšupit, vaid põhirõhk oli hoopis tzatzikil. Juba ainuüksi sellepärast tasub seda võtta, sest tzatziki on jumalik - seda sõin ma korduvalt, söögi alla ja söögi peale. Kui see sulle mekib, siis tasub seda kohe heaga lisaks tellida, tuuakse mõnus kausikesetäis, hinnavahemikus 3-5,50 euri. Seda tellige julgelt iga roa juurde, sinna on hea kasta nii friikaid, saia, liha kui mida tahes te sinna tahate kasta. Ma kavatsen seda hakata vähemalt kord nädalas ka ise kodus järgi tegema. 
Sofrito on loomaliha, mis on kuidagi surra-murra tehtud valge veini kastmes, kus ohtralt küslat ja peterselli. Maitsev, õrn, pehme ja suussulav. 
Stifado on tummisem ja tumedam, vist punaveinis ja korralikult hautatud, mis aga peamine, õudselt suure koguse sibulliga, muus osas hirmus maitsev ja mõnus. 
Soutzoukakia sai minu lemmikuks. Ütleme, et siis hakklihast pallikesed, vürtsikad ja tomatikastmes. Sõin neid mitmel korral ja need oli iga jumala kord erinevad, seega ma ei tea, mis on see ainus ja õige variant. Head olid need pea alati. Seda tellides hakkas kelner ükskord ohjeldamatult naerma. Naeru põhjusest me aru ei saanud, aga võib-olla tönkas ta eesti keelt ja sai aru, et meie keeles kõlab see tiba... khm-hm, veidralt. 

Tegelikult ei kavatse ma vastu ööd siin toidujuttudega pikemalt hiilata. Ah jaa, seda ütlen veel, et need igalpool tänavanurgal müüdavad pirukad on samuti hullult head. Meenutab veidi Maltat, kus oleks võinud ka kõik päevad küpsetistest toituda. Neid on lehttaignast, pärmitaignast, magusaid ja soolaseid, igasuguse täidisega. Juustud, singid, lihad, hakklihad, feta, spinat, salaami ja mis kõik veel. Kuumad ja hullutavad, nagu 90ndad Eestis. Kuumad on nad päriselt ka, neid müüaksegi soojaletist.
Üks suvaline lett Korfu linnas, kus ostjad ei lõppenud kunagi.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar