29 september 2018

Korfu vol 4, prügi ja praktiline loba

Korfu linnas ehk Kerkyras oli olemine küll igati mõnus, aga kuna päev otsa ei jaksa ringi trampida ja korterielu on korterielu, siis asusime juba järgmisel päeval ühistranspordi võlusid kasutama. Nagu ikka. Kui Bali välja arvata, siis me oleme vist igalpool vähemal või rohkemal määral kohalikke sõiduatribuute katsetanud. Korful on selles osas väga "igav", võrdlemisi korralik ja toimiv kõik, tehtud nii lihtsaks, et siililegi selge: sinised bussid linna- ja lähiümbruse liinidel ja rohelised üle saare. Selles valguses tundub igasuguseid eraldi saaretuure suht mõttetu võtta, omapäi on palju huvitavam kohti läbi kolistada.
Linnasüda, mida turist ju põhiliselt väisab, on nii väike, et seal liikumiseks pole üldjuhul mõtet isegi linnaliinibussi kasutada. Jalgsi saab rutem :) Linnabussi pilet piletiautomaadist ostes maksab 1,70 üks ots, bussijuhilt 2,30. Kui tahtmine natuke rohkem konnata, siis on linnaliinibussis ka 5-eurone päevapileti variant, mis on üle mõistuse mõistlik, seda ma ütlen. 
Rohelised pikamaabussid väljuvad bussijaamast ja kui ei viitsi nende teekonda endale selgeks teha, siis võibki bussijaamast oma retki alustada, kuigi nad peatuvad linnast välja sõites veel mõnes linnasiseses peatuses. Roheliste busside piletihind sõltus konkreetsest liinist, aga enamasti jäi vahemikku 2,50 - 4,00 üks ots. Praktilise teadaandena mainin ära, et rohelisse bussi sisenedes ei ole mõtet bussijuhile raha pihku või taskusse toppida, sest neis bussides toimis ülimalt efektiivne müügisüsteem ekstra piletimüüja näol, kes ise turnis ja trügis ja leidis su üles. Lisaks mõikasid nad kenasti inglist ja tundusid olevat hästi kursis teele jäävate kümnete ja kümnete hotellidega, et siis soovijad õiges kohas maha lasta. Endal eriti mõelda polnud midagi vaja :) Seda enam tegi mulle aga nalja, kui ma eelviimasel reisi päeval olin sunnitud bussijaama ja bussifirma kohta interneedusest infot otsima, teemaks pakihoid. Olin juba välja selgitanud, et lennujaamas säherdune võimalus puudub, bussijaamas olin kappe näinud, aga bussijaama lahtiolekuajad hilisõhtul valmistasid mulle ohtralt rasvaseid küsimärke. Nende koduleht üritas mind järjekindlalt veenda, et oleks kreeka keel ära õppida, reisifoorumitest tolku polnud, sest nagu öeldud, on bussijaam uus, hädast aitas välja sõber facebook, kus neil päris korralik ja värskendatud leht olemas. Ja mis ma siis näen - "sõbralikud" turistid on bussifirmat aiva kõige madalama hindega hinnanud! Tule taevas appi! Küll süüdistati ebaviisakuses, küll telefoniga rääkimised sõidu ajal, küll suitsetamises, küll ajagraafikust välja langemises ja milles kõik veel. Halloo, see on lõunamaa! Kusjuures mingid väikesed hilinemised tekkisid küll, aga peamiselt liini lõpuotsas, kus tõepoolest hakkasid mõjutama peatuste arvud, üksikud segadused mõne konkreetse turistiga või ka mõni väiksem ummik. 
Bussijaamahoone on, muide, uus ja puhas, sama OK nagu Tallinnaski. 
Aah, ma ei saa jätta panemata üht pilti bussijuhist, nad olid küll absoluutselt kõik täiesti omanäolised ja isemoodi ja ägedad, aga alloleval tüübil on jalas roosa püks ja no te vaadake vaid, tal mätšib isegi veepudelikork pükstega, nagu - vauuu!


Bussiga kolistasime me kindlasti põhjarannikule, Kassiopisse ja Achravisse, päris lõpus veel ka viimasesse peatumispaika Paleokastritsasse.

Achravis, kuigi päev oli tore, tõdesin juba esimestel minutitel - yesss, et ma siia majutust ei võtnud! Kuigi tavatult pikk rand, avar vaade veele, aga kuidagi ebakreekalikult madal ja lame. Ma ei tea, on kuidagi nii, et kui Kreekas, siis tahaks ikka kaljusid ja järsku rannajoont, soppe ja koopaid ja salakäike :)
Ja ma ei tea, äkki see kuidagi juhtus nii, aga mulle tundus, et siin rannas olid eranditult saksa ülekõrbenud veteranturistid (mitte et saare lõunaosas asuv Kavos, kus noored läbuturistid 24/7 pidu panevad, parem variant oleks. Mingit kuldset keskteed tahaks, ent õnneks on seegi Korful olemas :))




Kassiopi oli armas väike veeäärne asulakene, nagu neid muidugi kõikjal on. Korraks käia tore, pikemalt olemiseks kärsitutele vist ei sobi. 

 Randadest rääkides soovitan heaga kõik teie senised mõõtkavad sahtlisse pista. Ei maksa Korful uljal sammul mõnda brošüürides nimetet randa marssida ja ja pikka ja laia plaaži loota. Üldiselt on enamus randu ime-imepisikesed, surutud kuhugi mõnele ruutmeetrile, ent on igatahes uhkelt nimelised rannad. Alloleval pildil on näituseks kah kõva rand, tegelikkuses ongi rand kõik see, mis pildil paistab, ärge laske end eksitada lootusel, et seal vasakul põõsatuti taga midagi veel jätkub. 



Kassiopis nägin - ehk siis meie teisel või kolmandal päeval - sellist uhket prügisüsteemi. Olin praktiliselt sõnatu, uhke värk ikkagi.
Korfu vanalinn oli ka väga puhas ja okei, hakkasin juba uskuma, et mingi tavatu prügisorteerimismaania ja puhtusehullus on Korfu vallutanud. Üldiselt aga siiski, mis koduuksest kaugemal sünnib, sellest on kõigil savi. Pärast Korfu vanalinnast lahkumist oli aeg kolida meie järgmisesse ööbimiskohta, mis oli paika pandud kõrgemate jõudude poolt ja mis mõnele mehele tähendas mõned päevad usinat laulmist. 
Bintzan Inn asub linnast umbes 9 km lõuna poole, omamoodi kummalises kohas, mäenõlval. 100 meetrit või vähemgi enne hotelli on ristmik, kus on ka bussipeatused ja 50 meetrit eemal toidupood. Bussipeatuste juures kahelpool teed vaatab aga vastu selline pilt:



Kui nüüd mõelda väljas valitseva kuumuse peale, ei pea olema just geenius, et siinseid lõhnabukette endale ette kujutada... Samas oli hea ka, sest sellisest haisukoridorist ei viitsinud õhtuti poodi veini järele lonkida :) Ka mujal oli prügiuputust märgata, ja enamasti olid need strateegiliselt tähtsad kohad. Õige pea oli ka selge, miks on prügihunnikud just bussipeatuste ja poekeste juures... eks ikka selleks, et bussile või poodi minnes on mugav ju oma prahikotid ka kohe ühes võtta. Korduvalt ja korduvalt võisime ise näha, kuidas pereema või vanaema kiirustas bussile ja sujuva liigutusega viskas ka prügi ära. Kuhugi. Lihtsalt. Selle suure prügihunniku juures aga peatusid väiksed sõiduautod, pereisad-pereemad ladusid pagasiruumist kõik liigse välja ja siis keerasid kenasti sinna vasakule toidupoodi. Kaks kärbest ühe hoobiga!

Ja samas, sellest hotellist edasi mäkke rühkides algas ilu, palju ilu. Sootuks teine maailm.

P.S. Saatuse irooniana oli just neil päevil, vist 15.09 ju ka ülemaailmne Maailmakoristuspäev. Aga mida sa koristad, kui sul ei ole seda koristatud prahti kuhugi viia :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar