24 september 2018

"Topeltelu. Armastuslugu Broadwaylt Hollywoodi" A. Shayne, N. Sunshine

Et vot sellist raamatut lugesingi, ise ka ei usu hästi, lisaks sundisin teisigi kaaskondseid seda lugema. Seda viimast oli muidugi hõlbus korraldada, sest nimetet raamat oli ühtlasi ka reisilektüüriks ja siis on kirjasõna jagamine kohustuslikult vabatahtlik :) 

Lühidalt, kohe päris lühidalt öeldes on tegemist geimemuaaridega. Kuidas või miks ma selle raamatu oma öökapile valisin? Lihtsalt temaatika pärast, sest ütlen ausalt - kuigi tegemist on vist (!) igati tuntud inimestega -, siis minu jaoks on Alan Shayne ja Norman Sunshine (on see päris nimi?!) täiesti võõrad nimed ja kuulsin neist absoluutselt esimest korda. Seega lugesin neid kahte tüüpi nö puhtalt lehelt, olemata mõjutatud nende eelnevast loomingust, tegemistest või kuulsusest.

Kuigi varemgi kasutatud võte, meeldis mulle ometi raamatu ülesehitus, kus mõlemad mehed jutustasid oma lugu vaheldumisi ja siiski paralleelselt. Sõna said nad kordamööda, aga ajateljel hoidsid sarnast tempot. Iseenesest annab see kõrvaltvaatajale põnevalt mitmeplaanilise ülevaate. Tõsi, jäi mulje, et nad kirjutamisprotsessi ajal on ikkagi tihedalt koostööd teinud. Millest on veidi kahju, teineteisest mõjutamata oleks tervik intrigeerivam ja värvikam ehk saanud. Aga samas, mine tea... 

Nagu te juba aimata  võite, siis huvitas mind enim nende suhte spetsiifika. Ei-ei, mitte see, mida ja kuidas nad teki all teevad, vaid just see isekeskis ja lähikondsetega suhestumine. Põhimõtteliselt alustasid nad oma lugusid enda teismeeast, esimestest kokkupuudetest inimeste ja seikadega, mis panid neid kumbagi mõtlema oma seksuaalsele orientatsioonile. Siin ei olnud ainult meeldivad lood, seda ma hoiatan. Mulle, noore inimesena (jah, kuigi ma paar positust tagasi kurtsin ligi hiiliva vanaduse ja valutava suure varba üle :D) oli muidugi uudne ja ehmatav lugeda eelmise sajandi keskpaigas levinud /valdavaid hoiakuid samasooliste paaride suhtes. Kusagil kuklas ma loomulikult teadsin lugema asudes, millised need hoiakud siin,Eestis, olid, aga oma sinisilmsuses olin vist arvanud, et nt USAs oli juba suhtumine leebem ja vabameelsem. Tegelikult, nagu selgub, ei olnud ühtigi. Käis tõsine nõiajaht, kogemusi selles vallas said mõlemad mehed. Ma pean silmas antud juhtul varitsemisi kindlates paikades või teelõikudel, autode ümber luusimisi ja arreteerimisi. Sest oli ju veel ka see teistsugune nõiajaht, näiteks rollide saamine filmitööstuses jms diskrimineerimine tööpostil. 

Väga põhjalikult lahkavad mehed ka oma ametialast karjääri, kindlasti on see huvilistele haarav lugemine, sest eelmise sajandi filmi- ja reklaamimaailm, sealsed jõujooned ja nii mitmedki (isegi mulle!!!) kuulsused leiavad  ohtralt kajastamist. Minu jaoks jäi see leigeks. Puhtalt  minu kiiks.
Ah jaa, ka oma erinevate kodude otsimist, ehitamist, sisekujundamist ja neist loobumist kirjeldavad nad detailselt. Ei pea vist lisamagi, et geide suhtumine oma kodu(de)sse on üsna sarnane erisooliste paaridega. 

Põnev oleks olnud selle raamatu esitlusele minna, sest mehed, muide, lennutati suisa siia kohale. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar