08 oktoober 2018

"Initsiaal purjeka ja papagoiga" Piret Raud


Raamat tekitas minus üksjagu segadust, põhjusena oskan nimetada vaid absoluutselt valesid ootuseid. Vist.
Raud on hea jutuvestja (heldene aeg, ega ta muidu nii hea lastekirjanik ju oleks!) ja see imepärane oskus pole teda siingi raamatus maha jätnud. Kuidagi ta köidab lugejat, surub ta oma pisikesse käpakesse ja lahti ei lase. Raamatu alguski on paljutõotav, salapärane tellimustöö peaks meid kuhugi välja viima, peitma endas suurt ja tähtsat lugu, aga... kukub kuidagi kossti kokku.

Aga...kuidagi tühi tunne jäi lugemist lõpetades, varsti nädal möödas ja ikka ei oska ma midagi öelda. Nõutu olemine. See ei olnud lasteraamat, ent ka mitte täiskasvanute jaoks loodud (nagu kõik pressiteated ja uudisnupukesed raamatu ilmudes varmalt kiresid). See oli... kusagil vahepeal. Teemad ja tegelased olid justkui keskealistele paslikust ampluaast - suuremalt jaolt -, ent sõnad ja teod, mis autor neisse pani, olid groteskselt mittetäiskasvanulikud. Jah, selliseid keskealisi eksisteerib ju meiegi ümber, kes oleks kui igavesti pubekakesta sisse kinni jäänud, kuid kui kogu tegelastegalerii on selline, siis tekib mingi nihestatus, millest ma lugejana läbi ei suuda tungida. Kunsti- ja kirjandusilma seikades oli küll mõningaid tabavaid tähelepanekuid. Need näiliselt nii diibid kujud on tegelikkuses omamoodi hälbinud inimvared, täitsa kena lähenemine, ütleks ma. 

Midagi ka stiilis ja lausedünaamikas oli noorteromaanile omast (teate küll, laused ei tohi olla liiga pikad või keerulised, teksti hakime kenasti ära, nad ei suuda ju kaua tähelepanu hoida muidu jne). Mul tekkis mingi skisofreeniline segadus igatahes. 

Ühelt poolt nii hea, nii hea, teisalt... Ah jaa, paar mõnusmuhedat kirjakohta oli seal ka, mida ma nii kangesti tahaks tsiteerida, aga raamat jäi teisele poole vett minust maha. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar