02 oktoober 2018

Korfu vol 6, turistimagnet

Mõni koht näeb roppumoodi vaeva turistimagneti leiutamisega, kogu aur läheb ideede genereerimise, arutelude, analüüsimiseks, projektide kirjutamiseks. Aega, raha ja inimressurssi kulub kõvasti, tulemust mitte alati.
Ma pole tausta uurinud, võib-olla on ka selle betoonkänkra - nimetame selle ehk tammiks? - tekitamiseks seda kõike kulunud, pigem muidugi kahtlen. Igatahes on see Korfu saare põhiosa ja Kanoni maanina ühendav betoonist, äärmiselt konarlik, piireteta, pakun, et 1,5-2 meetri laiune ilmetu, pigem suisa inetu riba, ent.... see on kogu aeg inimesi täis. Vaid vähesed kasutavad seda kiiresti vee ületamiseks, enamik istub seal, kaamera ootevalmis. Esmapilgul tundub veider või isegi nõme.

Aga kui koged esimest korda lennuki maandumist üle oma pea, siis korraks lööb adrenaliini lakke küll. Hmm, ootaks ikka veel ühe lennuki ära :) Siiski näis mulle, et enamus ei oodanud-klõpsinud sealt paari-kolme lennukit, vaid tuli sinna ikka märksa pikemaks ajaks :) Nägin seal koguni inimesi raamatut lugevat ja piknikku pidavat... Ausalt öeldes, veits lärmakas ja ebamugav koht mu meelest, aga maitsed on muidugi erinevad :)
Hääletaja




Tegelikult ma arvan, et see tamm ei ole kauguse mõttes sugugi halvem sellest, kui seisaks Tallinnas Tartu maanteel ja lennuk maandub üle pea. Paraku olen ma seda siin kogenud vaid autos samal ajal alt läbi sõites, ja siis pole emotsioon muidugi päris see. Võib-olla võimendab Korful adrekat ka see, et see kõik juhtub vee kohal. 

Kui teil tekkis nüüd ka vastupandamatu kihk sinna tammile minna, siis on kaks varianti: nr 2 bussiga Kanonile (võrratud vaated, toredad kohvikud, kõmbite alla) või nr 6 bussiga Benitsese liinil, poolel teel astute bussist maha. 

Rahvas läheb sinna muidugi veel ühel põhjusel, või kahel. Üks on "vette istutatud" Vla(c)herna klooster, ühendatud samuti kitsa tammiga. Kahtlemata kena armas klooster ja kaunis pilt teie reisialbumis, aga kuna selliseid on Kreekas teisigi, koguni Korful leidub neid veel, siis päris vau-efekti võib-olla te ei koge. Samas, ega see ole ka kloostrite eesmärk muidugi :)



Teine põhjus on Korfu vaat et sümboliks kujunenud Hiir(t)esaar ehk Pontikonissi. Mis ma oskan kosta? Ajaviiteks istusime paati jah, et sinna kuulsale Hiiresaarele minna, ise hirmus rõõmsad, et ainult 2,50 eest saab nii pika meretripi :) Noh, olgem ausad, meie jaoks oli selleks hetkeks hakanud tunduma, et see Korfu sümbol on üks teine saar, märksa suurem ja kaugem :) Kui meid siis kärutati 100-200 meetrit eemal asuvale pisikesele saarenääpsule, vajusid me lõuad rinnuni. 

 Saarele teed tiiru peale viie minutiga, pildistad sedasamust kaktust või palmi või mistand oligi.


 Ja siis hakkad paati ootama, ajatäiteks pildistad jälle lennukeid.

 Või seda kabelit või kirikut, mis seal üleval on. Selle kõrval on ka üks müügilett, ent erilist tunglemist ma ei täheldanud. Patsiga müüjaonu oli ka tülpinud ja apaatne. Enamus ajast hoidus tagaplaanile, elavnes ja paar kiiremat sammu tegi alles siis, kui kuulis, et vetsus vett peale tõmmati. WC, see oli tema salajane võimukants, mis oli tähistamata ja peidetud kuhugi nurga taha. Esimene õnnelik leidja sai seal käidud, vee tõmmatud, aga kui läks teine, oli onu juba platsis ja uksele koputamas. Lasi siiski asjatoimetused lõpuni õiendada, ent ruttas kärmel sammul suurt võtit otsima. Kui siis patune väljus, keeras triks-traks ukse lukku ja kõndis tagasi kuhugi tukkuma, ühtegi sõna ei lausunud. Vähemasti viisakas, ei keeranud hädalist luku taha :)



Kui hurmav paadimees laekus, lendasime kui viis kopkat tagasi paati, et võluvalt Hiiresaarelt pageda. 
Hiiri ei näinud. Muud põnevat kah mitte. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar