15 november 2018

Kas alati kehtib, et heal lapsel on mitu nime...?


Jekaterina kirjutas nimedest ja minu süda hakkas kohe kiiremini põksuma, sest nimedega olen ma alailma kimpus. Nagu temagi, kuigi tal on sama teekonna kohta neid perenimesid kõigest (!) kaks olnud. No olgu peale, üks neist õige tavaline, teine jällegi kentsakaid eksimisvõimalusi pakkuv. Btw minu esimene perenimi oli sellele väga sarnane ja oleks koolipõlves topskitele norimiseks ainest andnud, aga nimi vahetus sobilikul hetkel. Endas pulbitseva suure rõõmu märgiks tähistasin nimemuutust sellega, et vastaval nädalal täitsin õpilaspäeviku lapsevanema allkirjalahtri isiklikult (see oli I või II klassis, ei mäleta nii täpselt, sest mingi segadus oli tollal ka nende 0-klasside ja 8-klassilise põhikooli muutmisega 9-klassiliseks). Suures eufoorias tegin seda hariliku pliiatsi ja trükitähtedega.

Tänasel päeval nimest kõneldes ei tekita minus niivõrd segadust mu esimene ja teine perenimi, ma ei ole kindel, kas kolmaski... Ütleme nii, et kolmanda ja neljanda perenime osas võin eksida vaid siis, kui on mingi sissejuurdunud olukord. Tundub, et enim esineb seda telefonitsi. Kui ma broneerin kuhugi mingit aega või reserveerin raamatukogus teavikut, siis olen toru otsas (hea väljend!) keskendunud muule ja see nimi on selline teisejärguline ja automaatselt tulev. Reaalselt ma pole veel vist eksinud selle viimase, napp aasta jooksul, aga selline sekundiline mõttekoht või segadushetk on küll :)

Nagu te juba aru saite, on mul mu lühikese elu jooksul hetkel neljas perenimi. Kes teeb, see jõuab, ütleb vanasõna. Kõige hullem on lugu minu jaoks hoopis allkirjadega. Allkirja osas on juurdunud kõige enam kolmas perenimi, sest sel ajal töötasin kohas, kus päevas tuli allkirju vorpida sadade kaupa. Seega harjusin selle allkirjaga mõne päevaga ja see muutus juba nagu refleksiks. Tänasel päeval pole aga allkirja viskamiseks enam kuigi palju põhjust - millal te ise füüsiliselt kuhugi alla kirjutasite? Digiallkirjad ja veebipõhised iseteenindused on allkirjastamise olemust kõvasti muutnud.  Tähelepanelik blogilugeja muidugi teab, et neljas perenimi pole mul ka just üleliia kaua aega olnud, sekeldusi oli sellega juba esimestest hetkedest alates :) Nii ongi juhtunud, et reaalselt olen seda allkirja kirjutanud vaid loetud korrad ja hiljuti ühe raamatukogukohtumise lõpetuseks kuluhüvitise avaldusele allkirja küsimise peale ahastasin tõsimeeli, et ma ei oskagi seda allkirja ju kirjutada.

Asja ei tee kergemaks ka see, et need neli perenime pole ju veel ka kõik (juba nagu Teleturus) - juba ligi kümme aastat on minuga veel viieski nimi :)))) Ma opereerin igapäevaselt nii tegeliku kui ka varjunimega (kuigi mingit varjamist pole siin enam ammu, eks ole) ja on juba päris palju inimesi, kes teavad küll mõlemat nime, kuid on mu ellu tulnud just Mae kaudu ja on palunud luba mind ka edaspidi selle nimega kutsuda. Julgen kindlalt väita, et Mae kirjakastis toimub tihedam liiklus kui Reelika omas. On olemas blogi-Mae, Goodreadsi-Mae, instagramis olen siiski kahe-kolmepaikne ja ka aastate jooksul blogist laia ilma seiklema läinud tsitaadid kannavad autorina Mae nime... Ja ma arvan, et Mae nimi on ka üks neist põhjustest (eelpool nimetatutele lisaks), miks neljas allkiri kuidagi käe sisse ei saa - viimase nelja kuu jooksul olen Maena signeerinud oma kaks-kolmsada raamatut küll kindlasti. See allkiri/autogramm tuleks ka unepealt. 

Huvitav oleks selle Selgeltnägijate tuleproovi osaliste ette mind visata, millise nimega nemad mind tajuksid :)

Loomulikult ei eksle Mae ainult virtuaalilmas, näiteks tänagi ilmutab end lihast ja luust kujul Kosel. Nii et kes täna õhtul Kose kandis igavleb, astugu aga ligi - alustame kell 18!






8 kommentaari:

  1. Minu jaoks oled Sa ka ikka esiteks Mae. Lihtsalt Sa oled nii Mae nägu, et ma pean teadlikult meelde tuletama, mis Su päris nimi on 😃. Perenime kohta ei oska öelda. Mõned on tuntud ka ainult eesnime poolest - Madonna, Prince... 😄. Mõtteainet Sulle 😉

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mamõrlen selle üle, luban Sulle, aga kumma eesnime ma siis peaksin võtma :)?

      Kustuta
    2. No mulle tundub, et Sa võiksid olla tuntud, kui Mae, Hiiumaa kroonimata printsess :). Nagu Diana ;) (loodetavasti siiski mitte nii traagilise lõpuga :D)

      Kustuta
  2. Öeldakse ka "ega nimi meest riku", aga nimi on siiski nii tihedalt seotud meiega, et olen hakanud uskuma, et mingi tähendus nimel inimesele on. Minule antud nimi oli siis Elviina, kunagi 12 aastaselt muutsin ise ära Elviiraks ja tagasi võtsin alles neljakümneselt. Olen tajunud, et olles Elviira, olin ma märksa jõulisem, noh selline, kes läheb läbi tulest, veest ja vasktorudest. Seevastu Elviina on malbeke, õrnuke, ei võitle vaid saab asjad toimima kompromisside ja vestlustega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas muutsid nime nagu päriselt-päriselt või hakkasid lihtsalt ühel hetkel kasutama seda teist varianti?

      Kustuta
  3. Kahetsen, et abielludes nime muutsin. Lihtsam oleks naisterahval ka ühe ja sama nimega läbi elu sammuda.

    VastaKustuta
  4. Ma mõistan neid tundeid. Üheltpoolt tahaks ju kogu elu ühe nimega minna, teisalt on, näiteks minu jaoks, ka äärmiselt oluline ühine perenimi. Siin piisab väga vähesest, et kaalukauss ühele või teisele poole kalduks.
    Enda jaoks olen märganud veel ka seda paradoksi, et mingi eelmise nime juurde ei suuda ma nagu enam tagasi pöörduda. Kummaline olukord, kus kogu aeg peaks justkui... edasiminek toimuma :)

    VastaKustuta
  5. mina muutsin nime, jessas, mituteist aastat tagasi ikka (ma päriselt ka ei tea, mis aastal ma abiellusin ja millal lahutasin, käin seda vajadusel rahvastikuregistrist järele vaatamas), aga allkiri on mul ikka seesama, mille endale teismelisena leiutasin. põhineb õrnalt mu neiupõlvenimel (mis nummi sõna), aga on praeguseks täiesti loetamatu anyway, nii et ma tõesti ei ole iial näinud põhjust teda muuta. aga mind kuidagi alati üllatab see mõte, et inimesed vahetavad nime vahetumisel ka allkirja välja. no et kas see ei peaks olema see üks kordumatu võltsimatu asi, mida vajadusel spetsialistid uurivad ja kohe saavad aru, kas see olid sina või keegi, kes püüdis su nime kirjutada? kui sa uut allkirja esimest (teist, kaheksateistkümnendat) korda kirjutad, siis kuidas saab kindel olla, et see oled sina?

    VastaKustuta