14 märts 2019

Ilus oled, emakeel!

Juhuslikult on emakeelepäeva postituseks äsja lõpetatud raamat, kus on ka me kaunis emakeel sees. Veronika Kivisilla "Kuni armastus peale tuleb" on kena nii seest kui ka väljast. Aga mis seal imestada, luuletaja käib sõnaga ikka hellemalt ringi kui prosaist ja kujundanud on selle vana hea Angelika Schneider (ma tegelikult ei ole kunagi uurinud, kui vana A.S. on, nii et paluks siit mitte solvangut välja lugeda).

Raamat on päevikuvormis - ajas siiski tagurpidi liikuv - argipoeetiliste laastude ja seikade kogum. Kivisillaga koos võinuks raamatukaanel ka Ville nimi ilutseda. Emal oli küll voli poja sõnu omatahtsi väänata ja käänata, kuid isegi sellisel juhul jäi Villest mulje kui ühest säravvaimukast noorsandist, kelle hääl kõneles raamatus kõigist teistest üle. See oligi nagu omamoodi ema-poja raamat. Teisalt tegi see ka natuke mind kurvaks, sest kuhu kadus vanem õde Matilde, kes vilksatas lehekülgedel nii harva?

Rohkelt rõõmu kaunist emakeelest!


See kirjakoht sai valitud küll pigem sissekande kuupäeva pärast, keeleilu poolest on raamatus muidugi ohtralt paremaid lõike.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar