22 november 2017

"Peegelmees" Justin Petrone


Pean tunnistama, et seekord ei olnud päris minu teetassike... Veidi lahjaks jäi. Saan aru, et nende kaante vahele on kokku kogutud siin ja seal meedias varem ilmunud artiklid ja kuigi minul olid need suuremalt jaolt lugemata, siis avastamisrõõmu jäi ometi veidi napiks. Üksikute ja eraldiseisvate lugudena kusagilt ajalehesabast oleks ilmselt tore lugeda olnud, siin ja praegu oli kattuvusi/kordusi liiga palju (eriti kehtis see esimese poole kohta). Kas oleks sõel pidanud tihedam olema ja mõne loo vahelt sootuks välja jätma... või siis usinamalt kärpima, et sujuvam tervik moodustuks. Hetkel oli lugejale liialt läbinähtav, et üks või teine teema ühel või teisel ajahetkel oli autoril meelel ja ühtlasi keelel ja küllap ta siis seda teemat ka kõigis artiklites ja kolumnides lahkas. Eriti kehtib see pärmseene, suhkru, nõiajookide, kohvi puhul. Teema  kahtlemata põnev ja vajalik, aga... 
Kõige põnevam oli neist ehk see paastulaagri peatükk, sest seda ilmaimet ma ju oma nahal pole ära katsetanud. Ennemini läheb Issanda päike looja, kui ma vabatahtlikult (ja veel peale makstes!) nälgima hakkan :)))

Teine pool raamatust oli sellest samade teemade nämmutamise patust juba vabam. Siin oli teemadering laiem. Aga teravusest oli tugevalt vajaka. Ma ei usu, et Justin Petrone kirjutajana oleks languses. Ainsa loogilise, ühtlasi ehmatava, seletusena jõudsin selleni, et äkki hakkab tema värske pilk kaduma? Ta on siin juba kaua olnud, äkki ta on otsapidi juba "oma"? Tema endise joone austajatele kohutav löök, ma tunnistan.

Üks kentsakas mõte tekkis mul veel lugemist lõpetades. Huvitav, kas on veel mõni lugeja, kellele tundub raamatut käest pannes, et selle raamatuga korrati (peaaegu) Mihkel Raua&Tanel Padari "Kolmeraudse" trikki? Mulle isiklikult tundus sedasi. Kuigi ma mõistan, et praegu ongi veel vara ja ega see päev, mil see teema raamatusse raiutakse, ei ole ilmselt väga kaugel.

Aga et kõigest eelnevast vale mulje ei jääks, siis on tegemist ikkagi hea ja kerge ajaviitelugemisega. Viljandi-maiad lugejad saavad ka oma doosi kätte (vähe!), tuttavaid kohti ja tegelasi mõned on. Eks siis järgmises raamatus on ehk rohkem Viljandit, ma loodan. 



2 kommentaari:

  1. "Minu Viljandis" on kindlasti rohkem Viljandit. :))

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa ei kujuta ette k u i d a s ma seda juba ootan ;)

      Kustuta