16 november 2017

Tõmbame Kopenhaageni otsad kokku

Kuna tegemist oli tõesti vaid kahe ja poole päevase retkega, peapõhjuseks "Armujook", siis ei kavatse ma seekord siia kuu aega mingeid muljeid tilgutada, vaid teeme kiire ja valutu lõpu siin ja praegu.

Mis nüüd, juba kodus olles, meenuma jääb?

Et oma blondi hetke sain juba Tallinna lennujaamas kätte. Potsatades istuma kenasti oma väravas, viskasin jala üle teise ja haarasin kotist kaua igatsetud Jongi "Hirm kaduviku ees", kui korraks mõtlesin, et viskaks ikka pilgu telefonile ka enne lugemist. Kui ma käe kotti torkasin, ei jäänud mobiili kohe näppu, ent kummalisel kombel ei asunud ma tavapäraselt kotis tuuseldama, sest mul hakkas silme ees ketrama mälupilt sellest, kuidas ma turvakontrollis aluse pealt asju korjates enam telefoni küll ei võtnud. Ühtlasi kõlas täpselt samal hetkel üle lennujaama ka teadaanne turvakontrolli jäetud telefonist. 
Väravas meie vastas istuval onklil oli nalja kui palju, kui ma püsti kargasin ja jooksu pistsin :) Sest hetk enne seda oli toolilt karanud T., kellel rebenes särk ja kes läks lennujaama kaubandust läbi kammima, et uus triiksärk siva osta. Perekond napakad, ma ütlen :))))))) Samas peab väike nali ikka hommikus olema ju.

Et Kopenhaageni vanalinn on ikka täitsa armas. Neegreid ei olnudki eriti (ma tean küll, et nad aktiveeruvad ööpimeduses tegelikult ja teistes piirkondades) ja üllatavalt puhas oli kõik. 

Et muutlikud ilmaolud on endiselt Taani "kaubamärk". Ühel päeval sirab päike silme vahele, teisel ladistab vihma ja sa oled aluspesuni läbi ligunenud.
Et taanlased on endiselt ülisõbralikud ja lahked ja suhtlemisaltid ja üleüldse on nendega tore asju ajada. 
Näiteks tagasilendu oodates läks kõrvalväravast Gdanski lend. Oli näha, et reisijad on peale pandud, aga keegi on veel puudu. Teenindaja ootas ja ootas, lõpuks tuli koguni leti tagant välja ja asutas end ootama piiiiika koridori ühte otsa. (Kuna ta oli eelnevalt taani keeles lobisenud teise töötajaga, siis sellest võis eeldada, et ta just taanlanna oli). Nii vastutulelikku ootamist ei olegi varem näinud. Kusjuures oodatav ei olnud pealtnäha küll mingi eriti tähtis nina, selline tavaline jorss oli. Ta lõpuks jõudis ju siiski kohale, küll ei olnud aga enam keegi teda ootamas ja ta võis vaid igatseva pilguga vaadata veel toru otsas seisvat lennukit, kuhu tema aga peale ei saanud. Valus.

Et Christiania ei olegi nii äge, kui oleks arvanud. Natuke nagu siinne loomelinnak või Kantreküla. Viimases peaks küll veidi rohkem värvi sel juhul olema. 




Et jalgrattureid on veelgi enam kui "vanasti". Liikluses ei pea sa kartma mitte autosid, vaid rattureid. Nii päeval kui öösel. Rattateid on metsikult palju. Ratturite kiirused on õige korralikud, nii et targem on nende teele mitte ette jääda. Ja siis veel kõik see rattakärude, -haagiste, -korvide kirjumirjusus. Täiesti omaette maailm, ma ütlen.

Et Kopenhaagen tundub olevat omamoodi Tesla-pealinn. Ka Tallinnas sigineb neid õige usinasti linnapilti (või ma satun kogu aeg ühtesid ja samu eksemplare märkama?), ent Kopis oli neid veelgi enam. Ometi on taanlaste autopark olnud pigem tagasihoidlik, seda tingituna kõrgest automaksust. Ja nüüd siis Teslad... võrdlemisi röögatu hinnaga ju.
Elektriautodest veel rääkides, siis linna peal oli näha (minu jaoks) naljaka väljanägemisega BMW-sid, millel kõigil peal ühesugused kirjad, meelde jäi peamiselt vaid DriveNow. Uurisin nüüd kodus seda asja ja selgub, et tegemist on sõiduki jagamisega. Tundub äärmiselt mõistlik süsteem kesklinnas ühest punktist teise liikumiseks. Esmakordsel registreerimisel maksad 89 DKK ja edaspidi maksad vaid kasutusminutite eest. Telefonis on siis äpp, kust kaudu leiad ja haldad ja broneerid autot, ka niisama tänaval seismas nähes saad vist kasutada. Kindlustused on kõik juba olemas, parkimine on tasuta, auto avamised-sulgemised käivad ka äpi kaudu ja kui jätad pärast kasutamist auto laadima, siis kogunevad sulle veel mingid tasuta boonusminutid järgmiseks korraks. Jeerum, see kõlab nii mõistlikult ju! Ah jaa, need minutihinnad olid seal 2-4 DKK kandis, mis ei tundu ka üleliia kõrge hind olevat.


Et Taani disain on ikka päriselt võimas! Sedapuhku läksime seda otse disainimuuseumisse uurima. Aalto Paimio sanatoorium mind suurt ei kõnetanud, Jaapani värk jättis ka külmaks, aga edasi läks aina paremaks. Erik Mortenseni "I am black velvet" kõrgmood nägi küll efektne välja.

Ja siis muidugi 20. sajandi taanlaste disainiimed. Vaata ja naudi. 

Selles kleidis võiksin õhtul linna peale laiama küll minna. 



Sellega võiks Soonlepas ringi lasta, ühtlasi hirmutaks metssigu või nii...




Jacobseni Muna on endiselt mu lemmik



Ja Eva Solo termokann niisamuti, kuigi mulle värvilised ümbrised meeldivad ikka rohkem.

Muuseumi enda väljanägemine just eriline disainiime ei ole, ikka vana hea Taani :)
Et taanlastel ei lähe vist kunagi moest need ruudulised meestesärgid. No teate küll, sellised nagu töömehesärgid, punase-sinise ja veel mingi värvi kombinatsioonid.

Vana hea Taanimaa, kuhu tahaks juba tagasi (sooja võiks ju veidi peale keerata...)!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar