22 detsember 2017

"Tappa prostatavähk" Onu Bella

Onu Bella on ilmselt omamoodi kroonimata pervokunn. Mis omakorda tähendab, et nõrgemad tüübid käiksid meelsamini temast kaarega mööda ja ei puutuks teda, tugevamad tüübid aga - sõltumata oma sümpaatiast või antipaatiast - tahavad siiski teada, et mida ta nüüd jälle korda saatis. Et natuke on pervo, aga samas põnev ju ka. 

Üldjoontes mulle tema kirjanikutalent näis sobivat. Ta on vajadusel võimeline verbaalselt žongleerima ja ka eneseirooniat paistab tal jaguvat. Asjadest räägib otse, millest nii sageli on ju vajaka. Raamatu sihtgrupp ei ole ainult otseselt eesnäärmevähiga kokku puutunud inimesed, vaid laias laastus on huvitav ka teistel lugeda.

Kui nüüd veidi norida... Veidike tarbetut segadust tekitas raamatu mina-tegelase maskeering. Esimese osa alguses tundus see korraks olevat Onu Bella ise, siis raamatu lõpuni kodanik Palling, teise osa puhul valdavalt jälle nagu autor, ja siis viimasel leheküljel jälle see topakas Pallingu nimeline tegelane. Võib-olla mulle oleks meeldinud mingi konkreetsus ilukirjanduse ja dokumentaalloo osas. Kuigi samas ma möönan, et see Võhma teemaline nö road trip oli igati vaimustav ja vägagi naljakas. Lihtsalt nii kohutavalt eluline, sest noh... võhmakaid piisavalt näinuna oli seal mõnusat äratundmist kuhjaga (mitte konkreetsete isikute osas, vaid just nimelt eredate tüpaažide ja olustiku kirjelduste näol). Kust üldse Onu Bellal need teadmised, ma küsin?!

Ma tean, et raamatusõprade hulgas on üksjagu neid, kes roppuste suhtes nulltolerantsi omavad. Seepärast pean vajalikuks neid hoiatada, et vägisõnadega autor tagasi just ei hoia. Mina tean ka nii mõndagi "rumalat" või siis väga elulist sõna, mõned neist koguni meeldivad mulle ja mõne kasutusega patustan ka ise aeg-ajalt, ent pean tunnistama, et üksikud neist olid siin tõepoolest veidi liiga korduvkasutatud ja... kunstlikult ekspluateeritud, ütleme siis nii. Näiteks. Tundmata küll isiklikult autori abikaasat ja olles valmis temast kõike uskuma, mõjub siiski veidi kahtlaselt, et nimetet paar istub õhtul koduse söögilaua ääres ja kiirnuudleid sisse vohmides arutleb, et küll on türastunult head nuudlid, hetke pärast kiidab ka teine osapool takka, et on jah türastunult head. Ja nii mitmelgi korral :) Halloooo, seda on ikka väheke palju, kas pole?

Igatahes, mis ma öelda tahtsin. Siit saab teada võrdlemisi palju eesnäärmevähi, selle ravi ja opijärgse elu võimalikkuse kohta. Aga mitte ainult - ka ülevaate Võhma värvikast elust, tegemistest filmi "Päevad, mis ajasid segadusse" võtteplatsil, pealinna odavtoidukohtade hingeelust jms. Minu lemmikstseeniks jääb aga vist ikkagi hamba väljatõmbamise lugu. Onu Bella avastas nimelt opile eelnenud nädalavahetusel infomaterjale lugedes ilmselge tõe, et mingi pealtnäha tähtsusetu põletikulise hambatüüka pärast võib tema elulise tähtsusega prostatalõikus suure tõenäosusega tuksi minna ja asus käepäraste vahenditega olukorda parandama. Kõik need humoorikad ettevalmistused, olulise oskusteabe tudeerimine, abikaasa stoilised kommentaarid kõrvaltoast jms ajas paratamatult naerma. 

2 kommentaari:

  1. On Sul aga pühade ajaks "sobiv" kirjavara:):)
    Aga huvi tekitasid küll. Kuigi tundsin end ära raamatusõbras, kes omab roppuste suhtes nulltolerantsi:) Või no peaaegu... Väikesed "vürtsitused" on aktsepteeritavad.
    Kaunist jõuluaega! Kas veedadki pühad võõrsil?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sattus jah omamoodi lektüür sel korral kaasa, no ei jõudnud enne lennujaama minekut mulle olulised raamatud rmtk-riiulile. Aga olen juba kodus tagasi tegelikult (kuigi juba teel Lõuna-Eesti poole). Seekord ei olnud arvutit kaasas ja nii ma terve eilse õhtu sisestasin reisil loetut blogisse, ikka nii, et igasse järgmisse päeva midagi jaguks 😌
      Rahulikku jõuluaega Sullegi!

      Kustuta