26 veebruar 2018

Praktilisi näpunäiteid Mauritiusele minekuks

Mõeldes kõigile neile toredatele inimestele, kes lähiaastatel Mauritiuse reisi planeerides internetiavarustes ringi kolavad, panen lühidalt siia postitusse kokku mõned soovitused-vastused, mida ise enne reisi vajasin :) Kõik on muidugi kiires muutumises ja siinne info vananeb samuti, aga ehk on sellest ikka natuke rohkem abi kui mõnest aastast 2011 pärinevast reisifoorumi- või blogikandest.

1. Mauritiuse kohta otsides/lugedes leidub veel ohtralt (veidi iganenud?) infot seinakontaktide kohta. Ka meie saime kaasa konkreetsed soovitused adapteri kaasa võtmiseks. Tegelikult oli kõigis kolmes (erineva taseme) ööbimiskohas võimalik hakkama saada kohapealsete vahenditega. Kõigis kolmes kohas oli mõlemat tüüpi seinakontakte, tõsi, selles kõige odavamas kohas oli kogu toa peale vaid üks meile sobilik seinakontakt. See oli ka ainus kord, kus kodust kaasa visatud adapter rakendust leidis, sest kuna see universaalne agregaat toimis ka jagajana, kulus see marjaks ära. Ühes hotellis oli juba nende poolt tuppa jäetud see vidin. Ja ühes hotellis oli neid seinakontakte nii palju, et meil lihtsalt ei olnudki kõigisse miskit laadima torgata :D
Ei kontrollinud küll ise üle, aga ma kahtlustan, et vajadusel oleks ka kohalikust kaubandusvõrgust leidnud neid jublakaid. Seega Eestis selle otsimisega ekstra maadelda pole mõtet.

2.  Sularahast ei peaks vist üldse rääkima, aga ometi on see üks meelisküsimusi alati. Eks rahaga jändamine ongi sihuke tülikas asi. Panna kõik lootused ühele kiibiga papitükile, võib muidugi osutuda riskantseks, teisalt ainult sularahaga majandamine pole turvalisem. Mauritius on kaardimaksete osas täitsa niitševo koht. Loomulikult ei saa kaardiga maksta taksos, tänaval ja turul ning ka pisemad-lihtsamad öömajad tahavad sulas maksmist (no nagu Eestiski veel vahel juhtub, tuttav teema ju), aga juba enam-vähem arvestatavad söögikohad, külalistemajad-hotellid, supermarketid ja keskuste riidepoed aktsepteerivad kaardimakset küll. Üksikud kohad tahavad tavapärase lisaprotsendi juurde keevitada, aga sedagi mitte kõik. 
ATMist raha väljavõtmine toimis samuti laitmatult ja automaate leidus ka piisavalt. Seega ei mingit tarvidust raha kotiga kaasa vedada või juba Eestis murcasid vahetada :) Meie läksime ühegi ruupiata taskus ja esimese rahavahetuse tegime lennujaamas takso jaoks. Toimis mugavasti. Lennujaama kursski muide oli väga viis pluss.

3. Hirmujutud, et korallisussid on h ä d a v a j a l i k u d osutus samuti valeks. No kindlasti on mõni rand ja piirkond, kus ehk läheb tarvis, ent meil ei kordagi, ometi väisasime päris mitmes kohas randu. Kui aga peakski ootamatult nende spets jalavarjude järele vajadus tekkima, siis oli neid ka suvalises supermarketis müüa (vist 180 murcat maksid, ehk siis midagi pealt 4 euri). Merisiilikute hoiatus ei pidanud samuti seekord paika, mõistan, et võib ka teistsuguseid kogemusi olla. 

4. Wi-Fi. Sügaval sisimas lootsin loomulikult, et netiühendus mõlemat jalga lonkaks. Ei longanud ta midagi. Öömajades-söögikohtades täiesti olemas, väga hea sealjuures. Kõige paremas hotellis oli kõige viletsam. Aga see oli ehk juba seotud suurte vahemaadega erinevate majakeste vahel. Samas tegin kõigis peatuskohtades oma blogipostitusi, laadisin pilte üles, ka mõne videoklipi, kõik toimis kiirelt ja valutult. 

5. Kauplemine. Võrreldes viimaste reisisihtkohtadega üsna lahja. No turul ja väga väikestes poekestes midagi õnnestus, ent üllatavalt vähe. Kohe poole igavamaks tegi ostlemise :) Lennujaamast Grand Baiesse minekuks taksojuhtidega kaubelda ei õnnestunud, hiljem ringi liikudes siiski õnnestus. Taksosid on metsikult palju ringi vuramas, nii et eks nad ikka peavad natuke järgi andma :) 

6. Jootraha. Jutt, et varuge taskusse hunnikus taalasid, osutus kasutuks. Jootraha ootamise tunnetab ju üsna kergesti ära - Mauritiusel sellist juhust aga ei olnudki. Ka tagasiantava rahaga "mängimist" ei kogenud. Kuna meile anti soovitus ka just selle ühe konkreetse hotelli osas, et kindlasti vaja jotsi anda igal sammul, siis... Kohe esimesel päeval kohvrimehele andsime, see oli üsna kohkunud ja segaduses näoga, kuigi vastu muidugi võttis. Pärast, tudeerides toas tarka hotelli infokausta, leidsime konkreetse palve nende töötajatele mitte tippi anda - kui aga selline tungiv soov siiski on, siis puhkuse lõppedes hoopis fuajees vastuvõtulauda vastavat tipitopsi kasutada. 
Nii et minu soovitus oleks küll, et vastavalt enda sisetundele see jotsi jätmine. Kui oli hea asi või hea teenindus, siis muidugi jätta, aga kindlasti ei ole see mingi kirjutamata reegel (nagu mõnes riigis). 

7. Mauritius on megakallis. Seda mantrat raiutakse päris palju ja tihti. Võrreldes Aasia maadega on ta natuke kallim küll, seda jah. Samas hallooo - me tuleme ju Eestist :) 
- Kütus on suht samas hinnaklassis.
- Autorent kolmeks päevaks koos saba ja sarvedega läks midagi pealt 200 euro.Samas oli see suvaline koht, kuhu ilma igasuguse eeltööta tänavalt sisse astusime. Võib-olla netis tuuseldades ja pikemalt ette broneerides saab parema hinna. 
- Süüa-juua saab igasuguse raha eest, nagu meilgi :) Tänavatoit üliodav, paari euro eest võib kahekesi neist täidisega frititud junnidest punni süüa :) Söögikohtades igasuguseid variante. Kuna toit on äärmiselt maitsev, siis tasub erinevaid tasemeid proovida ja mitte kohe ummisjalu kõige peenemaid (ja vastavalt ka kallimaid) restosid maha joosta. Kõhutõbesid ei korjanud kordagi üles.
- Vein on nõks kallim kui meil, aga arvestades viimaste aegade aktsiisitõusu, siis on meie alumise otsa veinid vist üsna samas hinnaklassis. No aga kohalikku rummi on absoluutselt igas hinnas, kuivale ei jää keegi.

8. Vesi. Mulle alati meeldivad need veejutud. On ju inimesi, kes väljaspool Eestit ei saa hambaidki pestud, kui pudelivett käeulatuses ei ole. Tjah, mõni maa on selline küll, kus vist ise ka ei julgeks, aga Mauritiusel pesin hambaid lõdva randmega kraaniveega, joomist vist otseselt ei olnud. Seni olen täiesti elus (üllatus-üllatus!) ja täie tervise juures ka (ptüi-ptüi-ptüi!). 
Pudeliveest kõneldes... Kõige odavama 1,5liitrise vee võis saada mingisuguse natuke alla 40 murca eest (1 euro kanti), kõige kallim oli viimases hotellis söömas käies - 120 murcat (3 euri). 

Rahajutu lõpetuseks panen siia ühe jooksu pealt tehtud pildi 500-ruupialisest. Mulle meeldib just see läbipaistev "portreeaknake", kus aga ei ole kujutatud ühegi riigimehe profiili, vaid mauriitslaste armastatud, aga väljasurnud lind dodo. Dodot ekspluateeritakse seal mõnuga :) Aga eks igal maal pea olema midagi erilist, mille üle uhke olla ja mille kujutisi kõikjal kasutada.


9. Kõige tähtsam ERITEADAANNE! Ei mingit jama ämblikutega. Võrratu koht! Kõige suurem isend, keda kohtasin, oli sõrmeküünesuurune (ei pea silmas beibede küüsi :)) hüpikämblik rannas ja temaga julgesin paari meetri kauguselt isegi juttu puhuda.  

4 kommentaari:

  1. Suured tänud Mae! Olen saarte fänn, armastan rännata erinevatel saartel ja järgmiseks olen plaani võtnud külastada Mauritiust. Olen uurinud ja infot otsinud, aga enamus kirjutised on ajas vananenud, Sinu kiri tundub kõige värskem olevat ja peamine, aitäh, et aitad murda müüti Mauritiusest kui väga kallist maast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh hea sõna eest, armas Anonüümne :) Ikka on rõõm, kui kellelgi veidi tolku mu soiumistest :)

      Kustuta
  2. Tere Mae!
    Väga asjalik postitus. Lähen, mehaga sinna abieluranda sõudma ning lugedes Sinu juttu sain kinnitust, et juu see ikka üks hää koht ole! Eriti sügav kummardus ja kniks ämblike teemal 😁

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga kena kuulda, et abiks on :) Eks ole, ämblikutest peaks iga vähegi eksootilisema riigi puhul kõigepealt kõnelema!!! Mina näiteks iga reisi planeerides alustan just nimelt sellest, et kui suur on tõenäosus vastavas kohas lülijalgsetega kohtuda ja kui, siis kui suurtega :)
      Ma loodan, et leidsid siit blogist ka teised Mauritiuse postitused üles.
      Ja muidugi õnnesoovid ette! Loodan, et teil saab seal igati meeleolukas ja meeldejääv abiellumine olemine! Meil oli see siis mesinädalatereis ja ei kahetse valikut :)

      Kustuta