25 veebruar 2018

Püha lehm India ja Hiiumaa stiilis



No küll on hea ja kerge ja puhas tunne täna hommikul :) Kätlemistseremoonia kullipilgul jälgimine ja teleri ees sapiste kommentaaride pildumine on ju parim puhastusrituaal üldse :) Nüüd saab jälle aasta aega rahulikult kulgeda.


Aga üks raamat on reisi pealt veel jäänud siia märkimata. "Püha lehm! Seiklus India moodi" Sarah Macdonald. India ei ole vist eriti minu maa ja ma tean seda väga hästi. Nii ma lugesin seekord puhtalt lugemise enda pärast, sest noh Lembe ka soovitas ju ja äkki ta ikka päris huumorivaeguse all ei kannata. Lõbus ja tempokas oli see tõepoolest. Informatiivnegi ka parasjagu. Ausad ja ehedad kirjeldused elu praktiliselt poolelt. Esimene ots raamatust meeldiski ehk kõige enam, sest siis oli veel seda mõnusalt kriitilist ja värsket pilku austraallasest autoril. Need hilisemad erinevate vaimsete rännakute kirjeldused ja katsetused läksid kohati venima, eks mul puudus ka suurem huvi nende vastu :)

Üleeile õhtul Käinast kodu poole läbi pimeduse vihisedes kõmpis poolele teele üks must veislane. Jäi siis võrdlemisi sisutühja näoga meid vahtima. Meie oma hiiumaine püha lehm. Kuna ma terve kodutee olin telefoni otsas, siis ei saanud asja virtuaalmaailmas uurida, kuid hiljem kodus näoraamatut lahti lüües võite kolm korda arvata, millises grupis ja milline postitus oli :)))) Oh ma armastan Hiiumaad!

Lehmast/pullist (no ma ju ei näinud pimedas n i i täpselt!) pilti ei ole, aga niisama ilu eilsest päevast jagan siiski.




5 kommentaari:

  1. Täiesti juhuslikult avastasin, et sa möllad Soonlepas. Ja suhteliselt samas piirkonnas, kus ma suure osa oma lapsepõlvest veetsin. Nimelt seal künkal, kus kunagi ennemuistsel aal oli mõisahoone. Kuidagi selline tunne, et ikkagi oma inimene oled :).

    VastaKustuta
  2. Oh kui vahva kokkusattumus 😀! Sellised asjad mulle meeldivad. Ma olen küll kõigest viimaste aastate virvendus seal mail, aga sulle võib suvel ilmuvas "Minu Hiiumaa" raamatus siiski äärmiselt palju tuttavaid kohti ja inimesi ette tulla, sest raamat saab vägagi Soonlepa-keskne olema😜
    Kas sa enam ei käi seal üldse?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oi, ootan juba põnevusega. Paraku väga ei käi. Kolm aastat tagasi vanaema suri ja talu on nüüd onu käes. Kaks aastat tagasi käisin lastega ja neil oli väga lõbus minu heietusi kuulata. Elu on lihtsalt väga kiire. Ja kui otseselt põhjust pole tulla, siis... Kurb, aga paratamatu.

      Kustuta
    2. Oot, aga siis sa oled ilmselt just see inimene, keda mul vaja :) Kas ma saaksin sulle privaatselt kuhugi kirjutada?

      Kustuta
    3. Väga intrigeeriv :). Kirjuta äkki messengeri. Peaks olema kergesti leitav.

      Kustuta