05 märts 2018

"Isa" Theatrum


Fotod teatri kodukalt

Paar mõtet.

- Kurivaimu Zeller on väga noorena väga küpse ja ägeda teksti kirjutanud. Olen kade.

- Mõnusalt nutunaerune. Teemana vana mehe mälu hääbumine on kahtlemata karm ja valus, aga see oli neetult hästi vaatajale ette mängitud. Publik ilmselt kahtles ka oma mälus juba :) Sellest andis tunnistust aktiivne kava ostmine vaheajal (ma muidugi ei ole kunagi varem seisnud tervet vaheaega kava müüja kõrval ja asja jälginud, aga ma mõtlen, et kava ostetakse tavaliselt ju enne etenduse algust siiski...)

- Lembit Peterson oli übervinge laval! Sobis nagu valatult André rolli.

- Esimeses reas istumisega hakkan ma juba ära harjuma, kangesti on kiusatus näitlejat naerma ajada (kuigi vaevalt see mul õnnestuks, ma tean). Ja kangesti tahtnuksin ka öelda, et nad selle telefoniga, mis seal minu ees lauakesel oli, ei helistaks, sest see ei olnud järgi ühendatud.

- Olmarul olid isa kägistamisest rääkides sõrmenukid punavalgekirjud - õudne, päriselt!

- Olen sügavalt pettunud, et etenduses vana Petersoni peksti.

- Toa tasapisi tühjaks vedamine oli ka võttena hea mu meelest. 

- Esimese vaatuse lõpus kanti isuäratavad toidud lauale, aga sööma asusid nad alles teises vaatuses...nüüd on mul mure, et kas ikka vahepeal soojendati toit üle või nad pididki külmi porknaid ja jahtunud grillkana nosima?Lõhna ma igatahes ei tundnud. Erinevalt nädalatagusest "Preili Julie´st", kus kaneelirullid pakkusid ohtralt mõtteainet.

- Pagan küll, peaks endal ikka see va mälu lõpuni vastu, ma mõtlen....




Kohtade vaheajaks märgistamine on nii nunnu mu meelest :) Siit saaks kohe mitu kotitäit mütse-salle-kindaid.

1 kommentaar: