04 mai 2018

Rebaseminutid

Kui esimestel kordadel kartis reinuvader vähemasti majast kostvaid astumisega kaasnevaid hääli, siis ilmselgelt ei morjenda need teda enam. Täna, kõõlusin lae all lühtri otsas (mitte päris naljaviluks, kui nüüd kellelgi ekslik mulje jäi), kui nägin välisuksel vilksatamas rebast, hammaste vahel midagi sinist. Kui ma kribinal-krabinal alla ronitud sain ja ukse juurde jõudsin, sain aru, et see oli T. pastel. Tüüp poetas selle terrassi ja kiviaia vahele murule... ja tuli tagasi välisukse juurde. Nägu oli selline peas, et ta arvas, et neid jagatakse siin hulgim :) Nimelt oli ta jõudnud mõlemad juba minema kantida.

Tegelikult tahaksin ma siin maal kangesti ilma telefonita ringi liikuda, aga kahjuks või õnneks juhtub siin liiga palju põnevat, et see talletamata jätta :)

Tüüp on otsustanud ajal, mil mina kristalli poleerin, peremehetseda:


Tänane saak on poolel teel:


"A kus on kolmas kaloss?"

Sellise näoga vaatasin sooritatud vargust läbi ukseklaasi mina:



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar